,,Õnn''

26.nov.2010

-pealkirjata-

Am
1. On südamesse joonistatud,
C
terve elutee.
Am
Kui komistad ja kukud -
C
märgitud ka see.
Am
Sellest ei või kõnelda,
C
ent vaikida ei saa
Dm
ning see, mis meie sees on
E
tuleb endal lahata.

Ref:
G
Otsid õnne,
Dm Am
kuid ei alati see sulle naerata.
G
Kui kaotad õnne,
Dm E
siis ei pruugi eal sa seda leida taas.

2. Mulle pajatas kord külamoor,
et peagi muutub see,
sa enesele ise lood
soovitud elutee.
Sul tuleb kõigest uskuda -
uskuda, et saad
luua enesele õnne maailmas.

Ref:
Otsid õnne,
kuid ei alati see sulle naerata.
Kaotad õnne,
siis ei pruugi eal sa seda leida taas.

Usud õnne,
võib see igakell su üles otsida.
Jagad õnne,
siis teisedki oma õnne jagavad -
sinuga.

On südamesse joonistatud
terve elutee.
Lase saatusel avada
uksed õnnele.
Sul tuleb kõigest uskuda -
uskuda, et saad
ka teistele näidata, et õnn on olemas.

segadus?!

Sõnan, et igatsen,
näitan, et hoolin,
kuid laulan, et vajan
hoopis üksindust.

Vaatan, et näed,
kuulan, et kuuled,
kuid sisimas tunnen
tüdimust.

Otsin, et leida,
põgenen, et kaduda -
kas saan ma?
Tee on ju pikk.

Ma võtan, et tagastada,
naeran, et varjata.
Tahaks näha, mida
toob mulle tulevik.

,,Unenäod ei valeta''

Valmis 04.11.2010.
Soovin, et see sõnum oleks reaalsus!

,,Unenäod ei valeta''

C G
Keset laia ilma ma
Am
seiklesin, kuid üksinda.
F
Pidin välja uurima
C
kas unenäod ei valeta.

Võtsin ette rännaku
läksin sinna, kuhu puhus tuul.
Süda rinnus tulitas
kuid tahtsin teed ma jätkata.

C G Am F

Dm Am
Hoidsin käes väikest lindu
G
ta lausus mul: ’’TÕUSE LENDU!
Dm Am
Võid taevas pilvi emmata,
G D G D
ka sul on tiivad olemas.’’ (olemas)

Teekond oli raske, pikk
tundus terve igavik,
kuid ei alla endnud ma
pidin leidma end taas.

Otsas jõud ja lõppend tee
seisan maailma äärele.
Tiivad välja sirutan
sest unenäod ei valeta.

Dm Am
Hoian käes väikest lindu,
G
kes ei suuda tõusta lendu.
Dm Am
Ta tõstan õhku, hüüatan:
G
’’Unenäod ei valeta!’’